Vart (etnograafia)
Vart oli eesti vanim viljapeksuriist, koodi eelkäija.
See oli tugev lameda põlvekujulise kõverusega puuvemmal, pikkusega 120–170 cm.[1] Vart koosnes varrest ehk ladvast ja löögiosast ehk tüvikust. Kõverat põlve nimetati kannaks. Valmistati looduslikult kõverast või painutatud puust (harilikult saarest).[2]
Rukkipeksul kasutati varta 18. ja 19. sajandil lisaks koodile peaaegu kogu Eesti ulatuses. Põhja- ja Lääne-Eestis kasutati ka linakuparde peksul. 20. sajandi algul kasutati varta paiguti veel Lääne-Eestis ja saartel.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti rahvakultuur. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2008. lk 89
- ↑ Etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. 1995. AS Pakett trükikoda. lk 233
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2000. lk 330
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Vart, Eesti Põllumajandusmuuseum [1]